Lemmik ratsaala

[Anni]

Oleksin väga huvitatud teie kõikide lemmik ratsaaladest. Sõna "sport" ei lisanud meelega sinna vahele, sest pidagem meeles, et hobustega võimalik ka muid huvitavaid asju harrastada, kui ainult takistussõit, koolisõit, kestvus jm tuntumad
Kui võimalik, siis sooviks ka põhjendusi ning kas juba tegeled selle alaga, kuidas/kus tahaksid tulevikus seda tegema hakata, tahaksid rohkem niisama harrastada või spetsialiseeruda jnejne

[Tuuli]

Kestvus on vaieldamau lemmik spordialadest. Olen võistelnud kuni 100km sõite. Kuigi vähe. Lihtsalt, kui omal pole transporti võtta siis ei võistle ka kuidagi. Ja hiljem tuli takistuseks see, et mu hobused olid eestis ja mina ise Soomes tööl. Siis mu hobused ikka võistlesid.

Praegu on elus selline periood, et tahaks lihtsalt mingit rahuliku ja kasvõi vanemapoolset (eeldusel, et tervis kannatab) hobust, kellega paar korda nädalas metsas kulgeda ja natuke niisama katsetada, mida meil koos õppida õnnestub.

Tulevikus loodan uuesti traavli omanikuks hakata, võibolla ka araablase hankida (kui juhtun kohtuma sellise eksemplaariga, kellega tunnen eriti head klappi) ja vähemalt harrastajana kestvuses võistelda.

[Annie S]

Kunagi meeldis mulle takistussõit, kuid pärast nii mõndagi valusat kukkumist ei tõmba enam üldse takistuste poole. Tahan nüüd hakata rohkem koolisõiduga tegelema, kuna see on ohutum ja väga ilus on vaadata "tantsivat" hobust. See on küll keeruline, kuid proovida tahaks ikkagi.

[_Mari_]

Kui nüüd ausalt ütelda, siis minule meeldib takistussõit, kuigi ma ise teen koolisõitu ja olen iga kuu stardis. Kuna koolisõidus tuleb väga palju skeeme pähe õppida ja kohtunikega ei saa ka eriti läbi, siis on sellest tegelt siiber Ka koolisõidus võib raskesti kukkuda. Ma sõitsin skeemi ja hobune lihtsalt koperdas ja olin voodihaige päris mitu päeva. Ka kolmevõistlus on päris huvitav ala ja kindlasti tahaks ka rakendisõitu proovida

[Tuuli]

Kestvusratsutamist peetakse ka tihti kõige ohutumaks alaks ja ma pole eriti hüppaja aga ometi olen kõige "paremad" matsud saanud kestvusvõistlustel. Ükskord jäi hobune galopipealt rajast eemal olevas koplis jooksvaid hobuseid vahtima ja käis näoli - põlved ja nina marraskil ja mina käisin üle hobuse pea. Päris ehmatav aga ka naljakas oli. Hobune oli siiski piisavalt korras, et saime lausa 2.koha olles võitjast vaid hobuse peajagu tagapool.

Ja enne seda õnnestus hobuseseljast peaga kiviotsa katapulteeruda. Ees sõitnud hobune ehmus ja hüppas mu hobusele põhimõtteliselt sülle, mu hobune siis kokkupõrke vältimiseks tegi mingi külgpidi hüppe, mina maandusin peaga kivi peale ja hobune tegi jalale liiga.

[Sponsored content]